Vastutustundlik mängimine

Hasartmängusõltuvus

Hasartmängude mängimine on lõbus tegevus, mida on harrastatud juba tuhandeid aastaid. Mängijad saavad panustada oma raha ja hea õnne korral võivad nad võita ka natuke raha. Paljude inimeste jaoks on aga hasartmängude mängimine muutunud enamaks kui lihtsalt natukeseks lõbuks. Võimalus võita suuri summasid on mõnele inimesele tekitanud sõltuvuse. Varem või hiljem on hasartmängutegevuse kontrollimine muutunud võimatuks ning kahjutu tegevus on muutunud ohtlikuks kinnisideeks. Sellises staadiumis muutuvad hasartmängusõltuvuse sümptomid väga selgelt märgatavaks.

Mis on hasartmängusõltuvus?

Hasartmängusõltuvus ehk ludomaania on impulsikontrolli häire, mille käigus jätkab inimene hasartmängude mängimist isegi siis, kui see mõjutab tema elu negatiivselt. Hasartmängusõltuvuse sümptomid võivad olla väga erinevad ning sõltuda hasartmängustiilist. Kompulsiivsete mängurite puhul on hasartmängud esmalt lihtsalt meelelahutus, kuid sellest saab kiirelt probleem, eriti pärast suurt võitu. Erinevalt levinud arusaamast ei kaota kõik sõltlased kontrolli mänguimpulsi üle. Mõned mängurid suudavad otsustada, millal mängida ja millal mitte, kuid kui tegevus hakkab igapäevaelu häirima, on tegemist sõltuvusega.

Levinud hasartmängusõltuvuse liigid

Kompulsiivne mängurlus

Kui inimene ei suuda enam ohjeldada oma mängukirge, kutsutakse sellist mängijat kompulsiivseks mänguriks. Teise sõnaga tuntakse seda ka kui patoloogilist mängurlust. Patoloogilise mängurluse puhul on tegemist olukorraga, kus mängija ei suuda enam vastu panna tegevusele. Selline inimene tegeleb hasartmängudega isegi siis, kui ta teab väga hästi, et see tegevus kahjustab teda, tema lähedasi, tema rahalist seisu ja igapäevaelu. Patoloogiline mängur on valmis tegema hiiglaslikke panuseid isegi siis, kui ta teab, et tal ei ole tegelikult rahaliselt hea olukord ja kaotus tähendaks eluolulise raha kaotamist.

Tsükliline mängurlus

Tsükliline mängur on just nagu kompulsiivne mängur, kellel on tegevus kontrolli all. Võib juhtuda, et selline mängur ei näita üles hasartmängusõltuvuse sümptomeid nädalaid või isegi kuid järjest. Nende kompulsiivne mängurikülg näitab end aga siis, kui nad otsustavad teha panuseid. Sel juhul on neil peaaegu võimatu end peatada.

Probleemmängurlus

Probleemmänguri all mõeldakse inimest, kes mõtleb tihtipeale mängimisest või jahib kaotuseid. Kuigi nad proovivad tegevust peatada, unustavad nad tavaliselt oma igapäevakohustused mängimise tõttu. Lõpuks hakkab harjumus segama nende elu ja mõjutama nende lähedasi.

Hasartmängusõltuvuse sümptomid

Hasartmängusõltuvuse tuvastamine on niivõrd keeruline, kuna füüsilisi märke on väga vähe, erinevalt mõnuainete sõltuvustest. Kuna mängurid ei pruugi endale tõmmata palju tähelepanu, jätkavad nad mängimist seni, kuni kaotavad oma töö, tekivad rahalised probleemid jne. Probleemmängurite ja tsükliliste mängurite puhul on sümptomeid vaevu üldse näha.

Kui kellelgi on aga alljärgnevad sümptomid, on tegemist hasartmängusõltuvusega. Psüühikahäirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu kohaselt peaksid 12 kuu jooksul esinema vähemalt 4 alljärgnevat sümptomit, et häiret saaks lugeda hasartmängusõltuvuseks:

• Ärritus või rahutus, kui üritatakse hasartmängutegevust peatada või kontrollida
• Korduv ebaõnnestumine hasartmängutegevuse kontrollimisel, vähendamisel või peatamisel
• Pidevalt mõeldakse hasartmängudest ja tehakse plaane uute panuste tegemiseks
• Hasartmängude poole pöördutakse emotsionaalsetel põhjustel, nt stressi, depressiooni, ärevuse või süütunde tundmisel
• Tihti üritatakse kaotatud raha tagasi võita, tehes rohkem panuseid (nö kaotuste jahtimine)
• Hasartmängutegevust varjatakse sõprade ja lähedaste eest
• Suhetes ja tööelus on probleemid või kaotused hasartmängutegevuse tõttu
• Teistelt küsitakse raha hasartmängutegevuse jätkamiseks

Kuigi need sümptomid võivad öelda, kas sul on hasartmänguprobleem või mitte, ei asenda need diagnoosi. Kui sul on olnud vähemalt neli sümptomit, peaksid koheselt otsima professionaalset abi, pöördudes näiteks nõustaja juurde. Professionaalsed nõustajad saavad selgeks teha, kas sul on hasartmängusõltuvus või on sul mõne teise vaimse häire sümptomid. Paljudel hasartmängusõltlastel on ka muid häireid, näiteks depressioon, narkootiliste ainete sõltuvused, ATH või bipolaarne häire.

Hasartmängusõltuvuse põhjused

Pole teada, mis täpselt põhjustab hasartmängusõltuvust, kuid mitmed asjaolud võivad sellele kaasa aidata. Näiteks võivad sõltuvuse taga peituda meeleheitlik soov raha teenida, vaimse tervise häired või kunagised hiigelsuured võidud, mis motiveerivad uusi võite jahtima.

Bioloogilised põhjused

Üks peamiseid põhjuseid, miks inimesel võib tekkida hasartmänguprobleem, on see, kuidas aju reageerib panustamisele. Uuringud on näidanud, et aju vastab hasartmänguvõidule sarnase neuroloogilise vastusega nagu siis, kui kokaiinisõltlane saab uue narkootikumidoosi. Kompulsiivse mängurlusega on seotud ka serotoniinipuudus ja norepinefriini puudus. Serotoniin on nö heaolutunde hormoon ning norepinefriin on neurotransmitter, mis on tuntud ka kui nö stressihormoon. Ka geneetika võib mingil määral rolli mängida. Arvatakse, et teatud inimesed võivadki olla geneetilise soodumusega sõltuvuste tekkimise suhtes ning seetõttu võivad taolised inimesed ka sattuda hasartmängusõltuvuse küüsi.

Psühholoogilised põhjused

Inimesed tajuvad hasartmängutegevust erineval viisil ning see taju võib mõjutada seda, kas inimesel tekib hasartmänguprobleem või mitte. Üks hasartmänguprobleemi sümptomeid on kaotuste jahtimine – käitumine, mis võib tihtipeale viia tõsise sõltuvuse tekkimiseni. Mängija paneb kogu oma lootuse järgmisele panusele ning samal ajal eitab hasartmängutegevuse probleemsust, minnes aina sügavamale sõltuvuse auku. Hasartmängusõltuvusega inimestel on tihtipeale väga väärdunud arusaam hasartmängudest. Tihtipeale on nad väga optimistlikud võitmise osas, isegi, kui nad kaotavad järjepidevalt.

Ka võiduga kaasnev elevus ja üleüldine tihe võiduvõimalus slotimängudel võib tekitada hasartmänguprobleeme. Sellised probleemid kipuvad tekkima just kiire tempoga mängudel nagu slotimasinad või kiirloterii.

On ka inimesi, kellel tekib probleem kohe pärast esimest võitu. See on eriti levinud juhtudel, kus esimene võit on väga suur ning katab eelnevate panuste kaotuseid. Lootuses saada uue suurvõidu, tehakse aina uusi panuseid. Vahel isegi üritatakse võita kaks korda rohkem, tehes suuremaid panuseid.

Sotsiaalsed põhjused

Stress, töökaotus, depressioon ja meeleheitlik soov raha leida on ühed patoloogilise hasartmängusõltuvuse võimalikud põhjused. Hasartmängusõltuvust võidakse ka pereliikmete hulgas edasi anda (mitte küll geneetiliselt). Näiteks võib lapsevanem mõjutada või otseselt õpetada lapsi mängima hasartmänge ning sealt võib alguse saada sügavam probleem.

Hasartmängusõltuvust võiva põhjustada ka sõbrad, kes tegelevad tihti panustamisega ning oma panuse võivad anda ka hõlpsasti kättesaadavad hasartmängud.

Ravimid

Kuigi ravimid ei ole enamasti hasartmängusõltuvuse taga, on võimalik, et mõned ravimid võivad siiski probleeme tekitada. Näiteks on suurema hasartmängusõltuvuse tekkimise tõenäosusega seotud ravimeid, mis suruvad alla dopamiini või on olemuselt antipsühhootilised.

Hasartmängusõltuvuse tuvastamine

Enamik hasartmängusõltlaseid ei märka probleemi enne, kui on juba liiga hilja. Neil võivad olla tekkinud suured võlad, töökaotus või mis veelgi hullem – nad võivad olla seadusega pahuksis, kuna on mängutegevuse rahastamiseks ette võtnud kuritegeliku tee.

Õnneks on hasartmänguprobleemi sümptomid märgata juba enne, kui asjad nii kaugele jõuavad, seega on võimalik hõlpsalt tuvastada, kas kellelgi on mängurlusega probleeme.

Kui sa oled enda puhul täheldanud ülalmainitud hasartmängusõltuvuse sümptomeid, tuleks esimese sammuna endale tunnistada probleemi olemasolu. Paljud hasartmängusõltlased eitavad probleemi, isegi, kui sümptomid on juba väga tugevad. Kui sul on tunne, et online kasiinode ja panustamislehtede külastamine on muutunud liiga tihedaks või sinu pereliikmed on üles näidanud mure sinu käitumise osas, peaksid kindlasti koheselt abi otsima.

Mängurid kipuvad hasartmängusõltuvusega seonduvaid probleeme ratsionaliseerima, et probleemi olemasolu maskeerida ning jätta mulje nagu kõik oleks kontrolli all. Kuigi patoloogilised mängurid ei suuda niimoodi enam käituda, võivad probleemmängurid seda hõlpsalt teha. Mida kauem aga probleemi eitada, seda raskem on seda hiljem lahendada.

Hasartmänguprobleemi eneseabivõtted

Kui esimene samm on probleemi tunnistamine, siis teine samm on sõltuvusest paranemine. On olemas mitmeid eneseabi strateegiaid, mis aitavad hasartmängusõltuvusest üle saada ning jääda sellest vabaks kogu oma ülejäänud eluks. Kõige levinumad taolised strateegiad on järgnevad:

• Tegele teiste hobidega, mis pakuvad sulle sarnast põnevust nagu hasartmängud. Nendeks hobideks võivad olla mistahes tegevused, mida sa naudid: näiteks sport, videomängud, filmid vms.
• Kui sa mängid hasartmänge selleks, et leevendada stressi, peaksid otsima tervislikumaid ja paremaid viise, kuidas ebameeldivate tunnetega tegeleda ja leevendada igavust.
• Mõne jaoks on hasartmängud viis, kuidas sotsialiseeruda ja uute inimestega tutvuda, kuid seda saab teha ka mõne spordiklubiga liitudes, trenni tehes või spordiüritustel käies.
• Hangi tuge. Hasartmängusõltuvusega võitlemine on sama keeruline kui mistahes teise sõltuvusega tegelemine, kuid see on veel raskem, kui teed seda üksi. Sõltuvusest vabanemine on lihtsam, kui sind toetavad pere ja sõbrad.
• Muuda oma elukorraldust. Hasartmängusõltuvusega inimeste elustiil on tavaliselt selline, et nad kipuvad väga kiirelt tagasi mängude haardesse sattuma, isegi, kui nad üritavad väga kõvasti oma elu muuta. Näiteks, neil võivad olla sõbrad, kes mängivad hasartmänge või neil võivad olla teatud nädalapäevad, mis on tehtud vabaks selle jaoks, et hasartmänge mängida. Kui sa leiad uusi sõpru ja tegeled vabal ajal muude hobidega, viid oma tähelepanu hasartmängudelt eemale. Uute inimestega tutvumiseks võid näiteks liituda mõne klubi, sporditiimi või organisatsiooniga või võtta ühendust kooliaegsete tuttavatega. Mis puudutab vaba aja sisustamist, siis sa võid õppida uusi oskuseid (näiteks õppida mõnda pilli mängima), läbida koolitusi, reisida või teha midagi muud põnevat.
• Liitu tugirühmaga. Ka Eestis on olemas tugirühmasid, mis on mõeldud hasartmängusõltuvusega inimeste toetamiseks. Rühma liikmed saavad regulaarselt kokku ja räägivad oma kogemustest. Üheskoos on kõige lihtsam murest üle saada – tugirühmas kohtad inimesi, kellel on sama probleem ning sestap mõistate üksteise olukorda hästi.

Hasartmänguprobleemi ravimine

Hasartmänguprobleemist ei ole lihtne üle saada, kuid see pole võimatu. Nii patoloogilistele mänguritele kui ka probleemmänguritele on saadaval mitmeid ravimeetodeid. Kuigi pole olemas ühte kindlat nö ametlikku hasartmänguprobleemi ravi, on kasutusel mitmeid kasulikke meetodeid, millest mõningaid kirjeldame alljärgnevalt.

Teraapia

Psühhoteraapa on viimastel aastatel osutunud väga tõhusaks hasartmänguprobleemide ravimisel. On leitud, et see võib abistada isegi probleemi tagasitulemise suhtes. Teraapia viib läbi professionaalne terapeut või psühhiaater ning see võib olla eriti efektiivne ravimeetod siis, kui hasartmängusõltuvusega on seotud veel mõni teine vaimne häire. Professionaalne terapeut aitab ravida ka muid häireid.

Ravimid

Mõned ravimid võivad vähendada harjumust külastada hasartmängulehti või seada sammud kasiino suunas. Hasartmänguprobleemidega võitlemisel võivad abistada antidepressandid ja muud taolised ravimid.

Hasartmänguprobleemi levik

Kuna enamus hasartmängusõltuvuse andmeid pärinevad mänguritelt endilt, on raske öelda, kui sügav probleem tegelikult olla võib.

Ameerikas ja Suurbritannias on probleemmängureid 2-3 protsenti ühiskonnast, mis tähendab mõistagi miljoneid inimesi. Mis puudutab Eestit, siis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse 2019. aasta uuringu kohaselt oli 6% vastanutest mänguprobleeme.

Erinevatest uuringutest on ka ilmnenud, et meeste seas on hasartmänguprobleemid levinumad kui naiste hulgas, kuna mehed teevad suuremaid panuseid.

Arvestades, kuivõrd levinud võivad hasartmänguprobleemid olla (eriti, kuna paljud mängurid isegi ei tunnista probleemi olemasolu), on väga oluline otsida abi juba väikseima sümptomi ilmnemisel. Kindlasti tuleks kasutada pere ja sõprade tuge, vältimaks olukorda, kus kaotatakse töö ja tekitatakse endale tohutuid probleeme, mille korrastamine võib aega võtta aastaid.

Hasartmängusõltuvuse tagajärjed

Hasartmänguprobleemiga võivad kaasneda mitmed lühi- ja pikaajalised negatiivsed mõjud. Mõned mõjud on ilmselged, kuid mõningate nägemine pole nii lihtne.

Rahalised probleemid

Hasartmänguprobleemidega kaasnevad tihtipeale meeletud rahalised probleemid. Mängurid võivad võtta laene või isegi pantida oma vara. Patoloogilised mängurid võivad ohtu seada mitte ainult enda rahalise seisu, vaid ka oma sõprade ja pere olukorra. Kuna hasartmängusõltlased kipuvad kulutama väga palju aega mängimisele, võib juhtuda, et nad jätavad oma töö ja muud kohustused unarusse. Nad võivad suisa kasutada oma töökoha või investorite rahalisi vahendeid, sooritades sedasi kuritegusid ning suurima tõenäosusega makstes selle eest vabaduse kaotusega.

Vaimne tervis

Pidev panustamine toob tavaliselt kaasa ka vaimsed ja psühholoogilised probleemid. Hasartmängusõltuvus muudab inimese mõtlemist ja elustiili, mis võib omakorda kaasa tuua probleeme lähisuhetes. Hasartmängusõltuvus võib tuua endaga kaasa ka teisi vaimseid probleeme nagu depressioon, ärevus ja enesetapp.

Suhted

Kompulsiivsete mängurite puhul ei kannata mitte ainult nemad, vaid ka nende pere. Uuringud on avastanud, et lapsed, kelle vanemad on patoloogilised mängurid, võivad kannatada koduvägivalla all või olla mõnel muul moel haiget saanud. Taolistel lastel on ühtlasi suurem tõenäosus langeda ka ise sõltuvuste küüsi hilisemas elus.

Kuidas aidata hasartmänguprobleemiga inimest või hasartmängusõltlast

Kuna patoloogilised mängurid suudavad hasartmängusõltuvust maskeerida, on isegi kõige lähedasematel pereliikmetel väga raske märgata seda sõltuvust. Siin on mõned märgid, mille järgi on võimalik tuvastada hasartmängusõltlast:

• Valetatakse hasartmängude mängimise kohta
• Kulutatakse väga palju aega hasartmängudest mõtlemisele, panuste planeerimisele jms
• Hasartmänguprobleemile viitamine või vahel isegi selle tunnistamine
• Raha pidev laenamine või arusaamatutel põhjustel oma asjade müümine (kui inimesel on juba hasartmängutaust, tuleks seda märki võtta väga tõsiselt)
• Rohke aja ja raha kulutamine hasartmängudele
• Hasartmängudele kulutamine isegi siis, kui isikul on tasumata arveid

Kuigi märke võib olla teisigi, viitavad ülaltoodud asjad selgelt probleemile. Kui sa arvad, et su sõbral või lähedasel on hasartmänguprobleem, on oluline jääda neutraalseks ning vältida moraalilugemist. Ära ähvarda teda, kuna see ei pane teda lõpetama – vastupidi, ta lihtsalt varjab oma probleeme sinu eest.

Kui märkad ülaltoodud märke, peaksid kõigepealt end viima hasartmängusõltuvuse osas kurssi. Ole toetav ja aita kas või näiteks eelarve loomisega, et oleks lihtsam võlgnevusi tasuda ja sõltuvusest üle saada. Ole olemas ja ära loe moraali – see on parim viis oma lähedase aitamiseks.

Kuidas aidata hasartmängusõltlasel abi leida

Üks raskemaid ülesandeid on veenda hasartmängusõltlast selles, et ta peaks abi leidma. Vahel võib küll juhtuda, et ta juba soovib abi leida, kuid lihtsalt ei tea, kuidas algust teha. Enamjaolt aga ei pruugi sõltlane olla nii aldis. Sellisel juhul tasuks selgitada rahulikul ja tasakaalukal viisil, kuidas sõltuvus on mõjutanud tema lähedasi. Kui ta mõistab oma tegude tagajärgi, võib ta olla ka altim abi otsimise suhtes.

Kõige tähtsam on ise jääda positiivseks ning näidata üles oma hoolivust ja muretunnet. Sõltlane peab tundma, et ta ümber on toetav võrgustik, mis koosneb inimestest, kellest ta hoolib sügavalt ning kellele ta ei taha haige teha.

Vahel on kõige parem viis hasartmängusõltlasele abi leidmiseks esmalt ise ekspertidega kontakteeruda. Eestis tegutseb Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, millega võib igaüks kontakteeruda. Keskusega saab hõlpsalt ühendust numbril 15410.

Enesetappude vähendamine hasartmängusõltlaste seas

Enesetapud on patoloogiliste mängurite seas kahjuks väga levinud. Kui sul on suitsiidseid mõtteid või sa oled märganud, et su lähedane on depressioonis, peaksid kindlasti otsima eksperdi abi. Siin on mõned olulised organisatsioonid, mis tegelevad suitsiidiennetuse ja muude seotud probleemidega:

• Eesti – Ohvriabi (116006)
• Eesti – Eluliin (6558 088)